Logo

 

 

Anarâškielâ servi ry

Servi lii uuccâm ruttâdem uđđâ nettiloostân – vuosânummeer vyesimáánu loopâst

 

Anarâškielâ servi lii uuccâm ruttâdem uđđâ nettiloostâ tooimâtmân já máccumân. Juurdân lii, et lostâ almostuuččij kulmii teikâ neljii mánuppaajeest. Loostâ vuosânummeer kolgâččij almostuđ suullân 25.5. já tom tooimât Eljas Niskanen já máccu Susanna Kaartinen. Lostâ almostittoo issuu.comist já tom puáhtá luuhâđ ton lasseen meid njuolgist tääbbin seervi nettisiijđoin.

Ohtân ulmen lii, et lostâ falâččij ulmuid luhâmuš tävjibeht ko tááláš Anarâš-lostâ, mii meid almostuuččij uđđâ lostáin paldâluvâi tego taan räi-uv.

Loostâst stuorrâ uásist liččii meid čuovâkoveh já eres siskáldâsah, tego videoh, maid puáhtá meid tekstâdiđ sämikielân. Ulmen ij lah tevdiđ jyehi lehâstuv tevstáin, peic rähtiđ visuaallávt mučis siskáldâs, mast tekstâ lii tommittáá, et tom pasta viehâ jotelávt luvâččiđ čoođâ.

Moonnâm ohhoost tollui ohtâ Anarâš eehid-uv Anarist Laasi kuáđist taan fáádást, já tobbeen lijjii-uv muáddi ulmuu savâstâlmin. Savâstâlâim ovdâmerkkân tast maggaar siskáldâs loostâst kolgâččij leđe. Mii juávhu mielâst ij liččii ollágin hyenes äšši, jis loostâst siskáldâs ličij kuittâg uásild äigikyevdil, mut čallui fáádáid puávtáččij smiettâđ uáli ávus mieláin. Jieš tuáivum meid, et tast puávtáččij vuáváđ já rähtiđ taggaar, mon nuorah-uv sátáččii mielâstis luuhâđ já uásálistiđ čälimân. Kenski videoi kevttim teevstâi ohtâvuođâst sátáččij leđe eromâšávt nuorâi uáinust mielâkiddiivâš máhđulâšvuotâ?

Táálái vuávámij mield lostâ kale taarbâš-uv čälleid. Jis finnip ruttâdem, já viggâp almostittiđ ucâmušâst almottum 3-4 nummeer mánuppaajeest, te čälleeh já čalluuh kale annojeh. Muu lasseen kyehti ulmuu lává-uv jo čáállám vuosânumerân, já amahân kuálmád-uv lii jo čälimin. Vuosânummeer uásild jiem määti vala ettâđ, et pasta-uv servi mäksiđ čäällimpäälhi čalluin, mut jis ruttâdem mieđettuvvoo, te puáttei numerij uásild kale mäksip puoh čälleid meid čäällimpäälhi, mon kalga tiäđust-uv vala miäruštâllâđ mahtnii, kohân pesâččijm vistig olmânáál aalgân tain projektáin.

Jis haalijdvetteđ faallâđ maidnii loostâ vuosânumerân, te puáhtá väldiđ ohtâvuođâ veikâ Facebookist (Eljas Niskanen Pargo), šleđgâpostáin anaraslosta@anaraskielaservi.fi teikâ puhelimáin 0407185337. Puávtám ravviđ váhá tärkkilubboht talle persovnlávt.

 

Eljas Niskanen

Itkos-paadij almostittem vaaldij läävhi ovdâskulij

 

Šiev uđđâseh! Sämitigge mieđettij Anarâškielâ siärván 1 500 e toos, et pastep selvâttiđ ive 1952 Itkos-paadij almostittemluuvijd. Kohân lopeääših láá oornigist, te ulmen lii, et paadijd puáhtá almostittiđ talle Tiina Mattanen já Hilla Reiniharju projektist, Arkistojen äänet oppimateriaaleiksi. Tánávt pesâččijm puohah kulđâliđ paadijd, kohân äšši täst ovdán.

Paadijn puárásumoseh ulmuuh láá šoddâm 1860-1870 -lovoin. Lam olssân tiilám muáddi päädi jo moonnâm ive, já lam peessâm kuldâliđ-uv taid. Tain láá veikâ magareh mainâseh já meid olssân Anarâš-loostâst uápis noomah “finnejii viijmâg-uv jienâ”. Lâi tiäđust-uv meid uáli mielâkiddiivâš kuldâliđ, et maht eenikielâg elilâm ulmuuh sarnuu talle 66 ihheed tassaaš.

Anarâškielâ seervi pargon páácá tääl tuše almostittemluuvij uuccâm, já eres keevâtlijd aašijd tipšoh talle Oulust. Mattanen já Reiniharju proojeekt pištá taan ive loopân, te amahân mij ovdil juovlâid jo tiettip, et kost já kuás peessâp paadijd kuldâliđ.

Pyereh pessijááh puohháid!

 

Eljas Niskanen

Tääl riemmâđ puohah Anarâškielâ seervi tubetteijen!

 

Tubettem, adai videoi rähtim, almostittem já keččâm Youtube-nettipalvâlusâst, lii taan ääigi nuorâi já eres “trendlij” ulmui äigiájánâs. Tubetteijeeh adai ulmuuh, kiäh videoid rähtih, almostiteh táválávt videoblogijd adai vlogijd. Tohkis láá oovtâlágán videopeivikirjeh, main ulmuuh jyehih jieijâs argâpeeivi teikkâ herviis fiäránijd iärásáid.

Anarâškielâ servi haalijd iskâđ, maggaar ličij anarâškielâlij ulmui ohtâsâš Youtube-kanava. Servi addel keesi 2018 ääigi jieijâs jesânáid já eres ääšist movtáskâm ulmuid máhdulâšvuođâ almostittiđ vlogijd, adai tubettiđ Anarâškielâ seervi Youtube-kanavast. Ulmeh lii kavnâđ puohlágánijd ulmuid, kiäh liččii kiärguseh rähtiđ videoid anarâškielân já almostittiđ taid seervi Youtube-kanavan, juáháš ain oovtâ oho häävild.

Tubetteijein ij vattuu maggaargin oovdeb feerim videoi almostitmist, tast ko mij toollâp algâkeesi ääigi Anarâš ehidijd, main máttááttuvvojeh vuáđutááiđuh videoi kuvviimist, siskáldâs pyevtitmist já almostitmist. Keččâp oovtâst, maggaar ohjelmijd puhelimân teikâ tiäturân kalga luođiđ, vâi videoi editistem luhostuvá. Táválâš fiättupuhelin mast lii kamera heivee kale kuvviimân já siskáldâs ij lah tárkká räijejum, kohân tot lii sämikielân.

Kove Muu peivi -videost. Kove: Heli Huovinen

Tubettem, videoblogi, vlogi; taah láá säneh, moh iä veldihánnáá muštâl maiden, jis Youtube-videoi maailm lii aaibâs uđđâ äšši. Ovdâmeerhâ puáhtá elâččiđ keččâmin om. Yle Säämi nuorâ rävisulmui radio-ohjelm Sohkaršohkka Youtube-kanavast. Toho lii almostum ohtâ video meiddei anarâškielân, ko toimâtteijee Heli Huovinen kuvvij jieijâs argâpeeivist nuuvt kočodum My day adai Muu peivi -video. Toin piäsá jo aalgân!

Ulmen lii, ete puáttee keesi ääigi Anarâškielâ seervi Youtube-kanavast almostuuččii videoh jyehi oho. Taid puáhtá talle keččâđ já jyehiđ, já mastpa tom tieđiš, vâik kiinii movtáskičij algâttiđ jieijâs pisovâš Youtube-kanava aanaarkielân.

Jis tun lah perustum jyehiđ jieijâd anarâškielâlii argâpeeivi teikâ kuvviđ herviis fiäránijd skipárijguin oovtâ oho ääigi, vääldi ohtâvuođâ Anarâškielâ siärván, teikkâ ohtâvuotâolmooš Martta Alajärvin, martta.alajarvi@gmail.com. Muu kávná meid Facebookist tâi Instagramist uáli älkkeht.

 

Martta Alajärvi

Ive 1952 Itkos-paadijn jienâarkkâdâh?

 

Täst uđđâivemáánu aalgâst lam tutkâm taggaar máhđulâšvuođâ, ete puávtáččij-uv tääbbin nettisiijđoin almostittiđ taid jienâpaadijd, maid Erkki Itkonen paddij Njellimist ive 1952. Sun sahhiittâlâi maaŋgâid anarâšâid, já motomijn paadijn ovdâmerkkân Lesk-Ant Uulá (Uula Morottaja) sahhiittâl jieš eres anarâšâid. Päädih láá tääl SKS:st, ađai Suomalaisen kirjallisuuden seurast, já toh láá jo vyerkkejum digiháámán.

Puáris paadijd kannat luándulávt kieđâvuššâđ tiäturáin mottoom verd amas šaavvân já eres paijeelmiäráliih jienah hettiđ kuldâlem. Ton lasseen kolgâččij vuáđudiđ teehi taggaar jieijâs arkkâdâhuási, mast ličij paadij lasseen meid luuhâmnáál uánihâš čuákánkiäsu jyehi päädi siskáldâsâst.

Čuolmân láá kuittâg tääl paadij tahheevuoigâdvuođah. Ko koijâdim SKS uáivil paadij almostitmist tääbbin seervi nettisiijđoin, te SKS västidij munjin, ete sij išedeh mielâstist taan pargoost, mut iä pyevti njuolgist adeliđ almostittemlove tahheevuoigâdvuođâi tiet. Tanen kolgâččij selvâttiđ, ete moh paadijd tain láá vala tahheevuoigâdvuođâi vuálásiih. Ton maŋagis kalga selvâttiđ paadijn sahhiittâllum ulmui já sahhiittellei ärbikuudijn, ete uážžu-uvks paadijd almostittiđ.

Kohân tiäđám, ete kiäh puohah tain puoh paadijn láá jienâst, ete sátáččim koijâdâlškyettiđ jieškote-uv ulmuu huolhijn, ete lii-uv sist ollágin äigi tutkâđ jieijâs suuvâ uásild tom, ete kiäst/kiäin almostittemluuvijd kalga pivdeđ. Ko taan projektân ij lah vala maggaarkin ruttâdem, te jiem paste toos ennustkin jieččân pargoääigi kevttiđ, jiemge tiäđustkin tuubdâ puoh taid ulmuid, kiäin tom love kolgâččij pivdeđ.

Ko mun lam täst motomijguin jo váhá savâstâllâm, te oro, ete ulmuuh liččii kuittâg uáli perustum kuullâđ taid paadijd. Tuáivu mield kavnâp mottoom vyevi toos, ete peessâp taid motomin almostittiđ.

Eljas Niskanen

Taan blogi ulme ja paijeentoollâm

Tääl ko uđđâ nettisiijđoh láá vuáđudum, te mottoom kooskâst lii äigi almostitškyettiđ taan blogist meid tagarijd čalluid, moi ulmen ij lah nuuvtkin tieđettiđ, peic veikkâba algâttiđ savâstâllâm maaŋgâlágánijn aašijn já hundâruššâđ aašijd, moh kyeskih mottoomnáál sämikielân teikkâ seervi toimáid. Kiäh ležeh talle toh, kiäh čäälih? Mahtnii oroččij lemin vuovâs, jis taan blogi paijeentoollâm ij pásáččii tuše muádi aktivlii ulmuu, teikâ seervi stiivrâ já mediapargee pargon. Lohheeh pyehtih smiettâđ váhá tom, ete halijdeh-uv jiejah oovdânpyehtiđ tääbbin jurduidis, moh kyeskih tuođâi mottoomnáál sämikielân. Vâi kalgeh-uv tot čalluuh ain kuoskâđ njuolgist tuše kielân? Tieba tijjân fáddá, maid puáhtá hundâruššâđ.

Eljas Niskanen