Anarâškielâ servi totká anarâškielâ oovtâstpargoost Oulu ollâopâttuvváin já Taažâ arktisijn ollâopâttuvváin já uásálist anarâškielâ kielâteknologisii paargon.
Anarâškielâ tievâsmittemškovlim 2007–2013, CASLE-proojeekt
Iivij 2007–2013 servi vuávái, olášutij já dokumentistij anarâškielâ tievâsmittemškovlim, nk. CASLE-proojeekt, mii škovliittij luuhâmive 2009–2010 ohtsis 17 uđđâ anarâškielâ sárnod jieškote-uvlágánijn áámmátkuudijn. Proojeekt ulmen lâi uážžuđ uđđâ kielâsárnoosuhâpuolvâ monâttum pargoahasii kielâsuhâpuolvâ sajan.
Vuávám- já olášuttemmuddoost projektist porgáin škovlimvuávájeijee (100 %) já kielâsosiolog (50 %). Dokumentistemmuddoost seervist poorgâi toimâtteijee (100 %).
Proojeekt olášutij Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut oovtâstpargoost Säämi máttááttâskuávdáin. Proojeekt lii dokumentistum kiirján Revitalising Indigenous Languages. How to recreate a lost generation. Bristol: Multilingual Matters (2013).
100 čälled anarâškielân -proojeekt
Iivij 2015–2021 Anarâškielâ servi olášutij 100 čälled anarâškielân -proojeekt. Proojeekt ulmen lâi vuáháduttiđ anarâškielâ čäällimkulttuur, aktivistiđ kielâsárnoid čäälliđ anarâškielâ, tuárjuđ sii tevstâi čäällim, nonniđ čäällim teknisávt, almostittiđ čällei teevstâid já vuáđudiđ uđđâ čäällimareenaid anarâškielân. Servi lii proojeekt vievâst kiddim huámmášume nuorâi luuhâm- já čäällimtááiđui oovdedmân falâmáin luhâmuš nuoráid.
1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt
Iivij 2017–2022 Anarâškielâ servi olášutij 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt. Taas lâi tárbu, tastko nuoráid ij lamaš anarâškielâg luhâmuš. Noomâs mield proojeekt ääigi jurgâluvvojii 1 000 sijđod nuorâikirjálâšvuotâ jieškote-uvlágánijn kielâin. Proojeekt jurgâlemmudo ruttâdij Kone Siäđus.
Jurgâleijen toimii anarâškielâ kielâäššitobdeeh já kuhás ovdánâm ollâopâttâhuáppeeh. Kiirjij jurgâlempargo stivrij Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut. Kielâtipšomist västidii Giellagas-instituut já Anarâškielâ servi.
100 kirjed anarâškielân
Anarâškielâ servi haalijd, et anarâškielâg kirjálâšvuotâ ličij puátteevuođâst pyereeb finnimnáál. Ulmen lii almostittiđ ääigi mield 100 kirjed anarâškielân.
Kielâteknologisâš tutkâmuš
Anarâškielâ servi uásálist kielâteknologisij pargopiergâsij oovdedmân já toos lahtojeijee tutkâmušân. Čällei iššeen lii kiävtust rievtisčäällimohjelm, mii kávná čäällimfeeilâid teevstâin. Ton lasseen kiävtust lii meiddei kielâopâlâš tivvoomohjelm, mii kávná teevstâin tagarijd ráhtusijd, moh iä lah kielâoppânjuolgâdusâi miäldásiih. Toh láá eromâšávt nk. interferensfeeilah, moh šaddeh suomâkielâ negatiivlii vaiguttâs keežild. Pargopiergâseh pyeredeh teevstâi šlaajâ já išedeh čalleid teevstâi kielâtipšomist. Veikkâ pargopiergâseh láá uáivildum eromâšávt tagaráid ulmuid, kiäh sárnuh anarâškielâ viereskiellân, tain lii ävkki puohháid, kiäh čäälih anarâškielân.